Varssavist

Esmaspäev 6.08

Eile sõitsime Tallinnas ringi ja korjasime varustust ja inimesi peale. Ma olen Tallinnas autoga ise ringi sõitnud vähem kordi kui mu käel sõrmi on, nii et mulle oli see küllaltki "huvitav" kogemus. Igasuguseid asju läks ka eile valesti, algas sellega, et ma unustasin telgi  hommikul  auto peale panna. Nii see sinna onu juurde jäi. Õnneks sai Triinult varutelgi. Siiri  suutis oma pangakaardi jätta pangaautomaati, mis oli ühes paljudes Selverites, mida me eile külastasime. Pangakaardi peal oli sadu eurosid reisi jaoks ette makstud raha. Suht kehvasti oleks läinud, kuid õnneks on maailmas veel häid inimesi ja kui me poodi tagasi läksime, siis sai Siiri  kaardi infoletist kätte.

Ööbisime Siiri maakodus Mõisakülas.

Teisipäev 7.08

Läbi Poola on igav sõita, lihtsalt, et see kohe algusest peale teada oleks.  Loomulikult on huvitav vaadata, kuidas Siiri veokijuhte sõimab, aga that's about it.  Tänasest päevast oli meeldejääv seik see, kus seisime suvas Poola linna eelses ummikus ja Margus tahtis põiele minna. Noh, eks ta siis läks, ega see meid ei takistanud autoga juba edasi sõitmast.  Ja siis kui Margus plätad näpus meile järgi sprintis, ega me siis oma naeru tagasi ei hoidnud. Ka teiste ummikusseisjate meel sai lahutatud.

Iga natukese aja tagant teeme bensukates pissipeatusi. Kangestunud liikmeid raputame lahti energilise tantsuga . "Lion sleeps tonight" on päris mõnus lugu, mida sel puhul kasutada.

Kui ühes Leedu bensuka avara platsi peal harjutasime bussiga parkimist, siis tegime Siiriga ka mõned hundirattad. Lihtsalt niisama. A ja parkimist harjutasime selle pärast, et suhtumist "et las olla kaks kohta kõrval eksimisruumi" ei saa ilmselt lõunamaal kitsastes oludes rakendada.

Muidu sadas Mõisakülast kuni Poola piirini paduvihma. Kojamehed said kõva vatti. Päikest nägime korraks alles Leedus, kui tegime söögipeatuse. Seal söögikohas peatus ka bussitäis eestlasi. Loomulikult. Ja loomulikult oli seal meile tuttavaid inimesi. Ehk siis Siiri sai teada, et Austrias peetakse ühes linnas erootikafestivali. Mis te arvate, kust üks bussitäis nilbikuid läbi läheb?

Täna (teisipäeval) ööbime Varssavis tuttavate juures. Loodetavasti on seal interwebsi ühendus ja ma saan selle postituse  koos mõne pildiga üles laadida. Ja Kanteri võistluse tulemusi tahaks ka teada saada.

Nilbeid nalju ning pildi- ja videomaterjali on meie lühikese reisi jooksul tekkinud juba üksjagu ja see on kõik selle pärast, et läbi Poola on igav sõita.

Kolmapäev 8.08

Oleme oma poola tuttavate tuttavate juures Varssavis. Siiri õpib praegu poola iiri tantsu meistri Grigori käest tantsusammme. Beata näitas just Marisele oma kunstiteoseid. Triin teeb pilti, Märten filmib, mina blogin ja Margus on niisama lahe.  Ja mingit liiki haugas Riko vaatab toanurgas. Käisime Tescos kell 12 öösel, sõitsime kiirteedel ühte ringi kaks korda ja kell on praegu pool neli hommikul. Kell 6.45 peame üles tõusma, et Prahasse jõuda. 

Aga kuna vinged pildid on kõik Triinu fotokas, siis siin on teile üks Riko.