Bled'ist

Neljapäev

Täna pakkisime siis oma seksikas motellis oma asjad kokku ja panime bussi. Ise jalutasime Prahat avastama. Linn on täis (neo)barokki ja (neo)klassitsistlikku arhitektuuri. Vot. Beier tunneb mu üle nüüd uhkust, et ma seda mainisin. Igaljuhul meil läks linna jalutamiseks tund aega ja minul oli kogu aeg midagi vaadata.

Praha vanalinna avastamine algas meil munitsipaalhoone juurest. Seda oli kohe näha ja tunda, kuna normaalselt enam kõndida ei saanud. Linn oli paksult turiste täis. Vaat et hullem kui Tallinna vanalinnas. Munitsipaalhoone ise (kontsertimaja) oli uhke.

Ühed keelpillidega tänavamuusikud mängisid paar sammu munitsipaalhoonest edasi polkat. Meie reisirahvast neli on rahvatantsijad. Loomulikult läksid Triin ja Märten tantsima. Ülejäänud turistid, kes seal olid, said endale veel pildi- ja videomaterjali. Triin ja Märten said pärast aplausi osaliseks.

Külastasime piinamuuseumi. Mõtlesime, et see läheb "50 Shades of Grey" teemaga kokku. Ei, pigem mitte. Pigem oli see "Game of Thrones"'i teemasse. Jõhker värk, mis kunagi inimestega tehti. Kui inimest venitada, siis ta võib pikeneda kuni 30 cm ja kõige valusam on seal see, kui lihased pingele järgi annavad ja katki lähevad.

Ostsin oma reisi esimese suveniiri: külmkapi magnetite kogu sai täiendust. Nägime kuldset Porschet. Päris uhke värk. Vanu, ca kahekümnendate-kolmekümnendate ajastu autosid. Meelde tuli Woody Alleni "Midnight in Paris". Autod ja majad olid nagu täpselt sealt filmist. Käisime hiinakas söömas. Päris ehe värk oli seal. Asiaadid pidasid kohta, enamus kliente olid asiaadid ja toit oli nii vürtsine, et tegi kohe lõõrid lahti.

Majad on küll Prahas ilusad. Meie liikumiskiirus oli nullilähedane ja ma oleks veelgi aeglasemalt liikunud ja maju imetlenud. Nii palju reljeefseid kaunistusi ja kui neid ei ole, siis on lihtsalt majadele ilusad ornamendid peale maalitud. Praha toomkirik oli täiega lahe. Peened ornamendid, veesülitid, gooti katedraali roided...

Tagasi hosteli juurde tulime metrooga. Mina istusin siis rooli ja üritasin GPS'i järgi linnast välja sõita. No ei tahtnud üldse välja tulla. Mitu korda keerasin valest kohast ära. Häbiii...

Kiirteel oli juba mõnusam sõita. Eriti Saksamaa kiirteel, kus leidub selliseid liiklusmärke, et "Vabandust, teetööd on. Sõitke hetkel ainult 120 km/h". No eks me siis sõitsime ainult 120ga.

Mingid veidrad taimed kasvasid Baierimaal kiirtee ääres. Me ei suutnud otsustada, mis need on. Tundusid nagu viinamarjad, aga viinapuud ei kasva niimoodi pikaks tõmmatuna . Tõmbasimegi siis Autobahnilt kõrvale Wolnzachi linnakesse ja saksa paar ütles meile humalataimede muuseumi juures, et just humalataimed see veider malts ongi. WIN!!! Oleme õigel maal. Tundus tore mõte siis selles humalatailmede võsas üksteist joostes taga ajada. Seda me siis tegime ja ma ikka lõpetasin käpuli mulla sees jalad porised. Aga ilgelt lõbus oli.

Münchenisse jõudsime ca kolmveerand 10. Läksime siis jalutama. Pm käisime katuseid mööda, sest kui nägime, et oi, sealt paistab huvitav torn, siis sinna me läksimegi. Jalutasime ühest kangialusest sisse, hulluromantiline restoran oli ja gooti ornamentidega hoone oli ümberringi. Jalutasime siis järgmisest kangialusest välja ja oiiiii.. Tuli välja, et see oli Müncheni raehoone. Gooti stiilis hoone oli nii ilus, et see oli sama kena kui Praha toomkirik. Umbe äge koht.

Üritasime veel kauneid hooneid leida, aga Müncheni vanalinn on kuidagi killustunud. Ilus, kuid Praha oli kuidagi kompaktsem ja vanem. Tagasiteel vaatasime, et ühes kohas on muusika ja hästi palju lõbusaid inimesi. Tuli välja, et see oli õllekas, mis meenutas natuke päris palju Püssirohukeldrit. Astusime sisse ja uskumatu aga tõsi, me hakkasime õltsi jooma. Mina ja Siiri ka. Tuleb välja, et mulle meeldib tume õlu.

Pärast lõbusat tagasiteed (Margus otsustas, et ta peab Triinu õlal kandma ja me tegime Siiriga "Preilid Palmses" kõnnakut) avastasin ma, et mu õlakott rahakoti ja telefoniga on kadunud. Enda kanaks sõimamine ei aidanud. Pidime õllekasse tagasi minema. Jumal tänatud, et seal on kiired ja ausad teenindajaneiud, sest pärast vestlust ühe veits üleoleva teenindajaga sain ma oma koti kätte. OMG, mul vedas.

Mõned mõtted:
Minu jaoks on siin reisil kaks Marist. Ma lihtsalt kutsun Triinu kogu aeg Mariseks. Häbiiii...
Siiri loeb täiega "50 Shades oh Grey"d.
Auto armatuurlaual on oks humalat ja tagaaknal silt "Men at work" veits siivutu pildiga.
Leidsin onu Madise šokolaadi-rosinakommid. Need ei pea ju kuumale vastu ja me sööme need ära.
Märteni GPS, meie suur juht ja jumal on lootusetult aeglane.
Autobahn on müstiline ja lahe koht.
Agnes kipub veits õllese ja väsinud peaga liiiga pikki postitusi tegema.
Münchenis leiab juba palmikesi kasvamas ja kell 12 õhtul oli seal 19 kraadi sooja.
Tahtsin juba varem mainida: Schengeni liidu tõttu on lahe vaadata unustatud piiripunkte. Mõnedest on tee mööda ehitatud, mõnes tuleb kuidagi veidralt unustatud ja lagunevatest putkadest mööda sõita.
Austria mägede varjud kuuvalguses. Ise sõidame kuskil sügaval orus kämpa poole.


Reede 10.08

Selleks ajaks kui eestlased Austrias Michelnhofi kämpingusse jõudsid, oli kell juba kaks öösel. Ehk siis kõik juba magasid ja sisse me ei saanud. Mis siis ikka teha kui edasi sõita ja autole hea parkimiskoht leida. Fieberbrunni Spar'i parklasse me siis keerasime ja sättisime ennast autosse magama. Olin bussi põrandal esiistmete taga, nii et need mulle katusena peale vajusid. Suht koobas, aga kell kolm öösel enam ei huvita, kuhu sa magama saad. Kõigil oli hea uni välja arvatud Triinul, kes magas keskmise lühikese istme peal.

Hommikul avastasime, kui lahedate mägede vahele me öösel sõitnud olime ja päris mõnus oli minna auto kõrval asuvasse poodi vetsu, siis sealt kohvikust osta endale lahkete ja naeratavate tädide käest saia ja siis autosse priimusel valmistatud kaerahelbeputru sööma.

Sõitsime Grossglockneri mägiteele. Mineeee kui ägedad mäed. Ma tegin niii palju pilte. Täiega fännan mägesid. Enamus ajast sõitis Märten, kuid ma sain ka mööda serpentiini sõita. Auto vaata et pidas vastu, kuigi vahepeal hirmutas küll siduri ja piduri hais ära. Mitu korda tegime peatusi, et lihtsalt pidurid maha jahtuksid. Ja looomulikult tegime ka neid peatusi, kus lihtsalt vaatasime langevaid koski, liustikke... Tantsisime mööduvatele bussidele kankaani, pidasime veesõda, ehmatasime autoga mööda sõites üles väntavaid jalgrattureid.

Aega kulus palju. Loodus on Austrias imeilus. Alpi aasad, mägiojad, serpentiinis maantee, grupipildid. Maantee läks mõnikord nii järsult üles, et mul oli täitsa hirm ja natuke bussist kahju ka. Buss liikus 30-40 km/h ja pöörded olid sama kõrged kui Autobahnil 130 km/h sõites. Suht hull värk.


Nagu lubatud, käisime Villachis erootikafestivalil. Alguses läks tükk aega, et seda üles leida. See oli kusagil veidras kohas linna ääres mingis kahtlases väikeses tennisehallis. Sissepääs oli 20 eurot inimese pealt. Seda meist keegi maksta ei kavatsenud aga kohta vaadata võis ju ikka. Ma siis mõtlesin, et teen sellele tennisehallile ringi peale, vaatan kui suur see on. Halli tagaotsas oli aga suur uks lahti, kus siis suitsetajad värsket õhku hingamas käisid. Tegin näo nagu omaks kohta ja jalutasin tuima sisse. Teised tulid ka kohe järgi. Erootikafestival oli mess nagu mess ikka. Ainult et nii palju eri värvi ja erinevates suurustes dildosid pole ma veel näinud. Kuna sissepääsu me ei maksnud, siis mõtlesime, et ainult tasuta saadud ajakirjade ja tulesüütajatega ei saa lahkuda ja kuna "50 Shades of Grey" on teemaks, siis ostsime sealt ühe piitsa kah. Lihtsalt niisama.

Oli suur tahtmine vähemalt seekord õigeks ajaks kämpasse jõuda. Sellele unistusele andis jalaga näkku aga ulmeummik, mis Austria-Sloveenia tunnelis oli. Meie õnneks seisime tunnelist väljas. Oma aega otsustasid Siiri, Margus ja Märten veeta kiirteel nuudleid keetes ja boombox'iga tümakat kuulates. Olime autode vahel jalutajatele vaatamisväärsus. Minu sisemisele kontrollfriigile see väga ei meeldinud. Nii ma siis keksisin seal närviliselt ja pinisesin, et tuleme nüüd autosse ja tuleme nüüd autosse. Aga lahe kogemus oli see pooletunnine ummik ikkagi. Nüüd väikese hilinemisega ikkagi Sloveenias järve ääres kämpas.

Arvuti aku saab tühjaks.