Tallinnast.
Eelmisest blogipostitusest on küll ainult ca 20 päeva möödas, aga ometi on palju juhtunud. Nimelt toimus 21.01 ESTCube'i pressikonverents Tallinnas. Minagi sain oma 15 minutit kuulsust. Minuga tehti kokku neli intervjuud. Ma ei kujuta ette, mis jama ma seal suure pabinaga kokku rääkisin, aga mulle meeldis kõige rohkem Õhtulehe ajakirjanikuga rääkida. Asjalikke küsimusi küsis. Ja videole jäin ka: http://www.ohtuleht.ee/507245. Lisaks ma kogemata sinatasin Riigikogu spiikrit (loodan, et ta ei pannud tähele), saime tasuta renoveeritud Tallinna Teletornis ringi käia ning kolmekäigulise lõuna Radissoni hotellis. Teletornis oli ajakirjanikke kohal üle ühe:
Viisime ka Eesti esimese satelliidi kullerifirmasse. See oli päris koomiline, kuidas ca 10 tähtsate nägudega noorukit kõndisid üle tühja parkimisplatsi kullerifirma kontorisse ja hakkasid naerma, kui tädid leti taga küsisid, et kas tegu on elektroonikaga, mida me saata tahame.
Pärast kuubiku pressikonverentsi veetsin paar päeva Siiri juures Tallinnas, sest et miks mitte (Saale oli ka kohal, jeee!), füüsikutega oli väike ekskursioon Tehnopoli ka KBFI-sse. Sellega tuli tuleviku ees jälle väike hirm peale (the usual - kes ma olen, mida ma teen, mis mu elu mõte on jne).
Tartust.
Sessi lõpetavad füüsikud ikka veebruaris. Õnneks sai vähemalt kvantmehaanika kursakaaslaste hüva nõuga ära tehtud. Hiliste õhtutundide jooksul sai ka muude ainetega enda aega sisustatud ja muidu filosofeeritud. Nimelt, 2.5 ülikooliaastaga on loomulikult midagi erialast ka külge jäänud. Mõnikord tundub aga, et hoopis olulisem kõrgkoolis õpidud oskus on suuri, tähtsaid ja keerulisi sõnu ritta panna, et moodustuksid suured, tähtsad ja keerulised laused. Vivat, crescat, floreat väljendid "infinitesimaalne", "adiabaatiline drosselleerimine on isoentalpiline protsess" jms jura ja värk!
Stockholmist.
Härra Piibeleht mõtles novembris, et tore oleks Teadusbussi-Taavit Stockholmis külastada. Ajas siis rahva kokku ja niimoodi siis olemegi hetkel Taavi korteris Stockholmi äärelinnas: mina, Morten, Annika, Mari-Liis ja Taavi. Ei ajanud teda tema oma kodust välja. Täitsa mahume ära siia.
Neljapäeval hakkasime tulema. Hommikul kaitsesin veel oma sitanikerdisest kompuuterfüüsika projekti ära, mingi hetkehulluse ajel koristasin oma tuba (NB! koristasin tuba, mitte ei koristanud toa ära) ja võiski Tallinna sõita. Mari-Liis oli laevasõidu pärast äksi täis. Ta polnud kunagi Rootsis käinud. Ega Soomes. Ilmselgelt polnud tegu Titanicu maiden voyage'iga ja jõudsime pärast pöörast piduderohket ööd (nagu füüsikutele kohane mängisime kaarte ja vaatasime Doctor Who'd) Stockholmi. Pärast asjade Taavi juurde transportimist ja heaoluühiskonna imeliste mugavustega tutvumist (pesupesemisruum, saun ja tuumapommivarjend) oligi aeg tutvuda vaatamisväärsustega. Alustasime maailma suurimast... wait for it...
Ikeast. Jess! Ära käisime! Ma polnud kunaegi varem Ikeasse sattunud. Ostsime sealt šokolaadi kui ka kartulikrõpse ning pärast käisime veel lihapalle söömas. Tegu on mööblipoega! Tegelt sai Taavi sealt ka mingi Alexi-nimelise mööblitüki ja Morten ostis kaks patja, nii et technically...
Edasi käisime muudes poodides. Kaltsukas-antikvariaat oli päris huvitav. Uhiuutest arvutimängudest kiiruisu raudade ja süntesaator-oreliteni. Ja kõik imeodav. Mu pere ei pea muretsema, orelit ma ei ostnud, aga mõned kasutatud raamatud küll. Ning kui enam absoluutselt poodides ringi käia ei jõudnud, siis läksime ära koju sööma, kaarte mängima ja mölisema. Eelneva paari päeva vähese une tõttu (kool ja lootusetu laiskus on väga halb kooslus) käib praegu mu pea väsimusest ringi. See on vist halb?
Meie pöörane õhtu Rootsi laeva peal: arvake ära, milline jook on minu?
