Kuna ma olen hetkel teel juba järgmisele reisile, siis on vist viimane aeg eelmise reisi jutt ära lõpetada.
Kui me kruiisilaevaga Singapuri tagasi jõudsime, siis oli meil peaaegu terve päev aega, et veel linnaga tutvuda. Jalutasimegi siis Sentosa saarele. Teadsime, et terve saar on täis hotelle ja lõbustusparke. Kindlat plaani polnud, lihtsalt läksime ja uurisime, mis seal meile huvi pakuks. Keset silda Sentosale oli liikuv tee, nagu lennujaamades, et jumala eest end higiseks ei peaks kõndima.
Sentosa saarel läksime akvaariumi haisid, raisid ja muid kalu vaatama. Me kulutasime seal tunde! Akvaariumid olid suured ja neid oli palju ja siis said seal vaadata, kuidas hiiglaslikud kalad rahulikult sinist valgust täis vees mööda ujuvad.
Edasi nägime viita, mis viis orhideede juurde. Jätsingi Marise ja Mammi sinna lilli pildistama ja jalutasin ise edasi. Mõnus oli parki ja inimesi vaadata. Jõudsin randa, kuhu oli väikestesse laguunidesse valget liiva veetud, kus sai siis linnarahvas supelda. Imestasin, et rannad polnud ülerahvastatud. Sentosa saarelt viis rippsild laguuni merest eraldava saareräbalani, kus sai vaatetornist vaadata nii Sentosa saart ja tankerite armaadat. Veel oli saarel silt, mis ütles, et tegu on Kagu-Aasia lõunapoolseima osaga, mis on sildadega veel Euraasia mandriga ühendatud. Vot sulle siis. Ekvaatorist jäi veel paar laiuskraadi puudu.
Samal ajal osalesid Mammi ja Maris mingisuguses loteriis, kus nad said ühe tasuta pääsme Singapuri sümboli, hiiglasliku lõvi pea ja kala sabaga kuju pähe. Siia peaks nüüd vist pildi panema, et milline see välja näeb, aga nagu alati, reisides on netiga kehvasti ja kui ma kodus olen, siis ei tule loomulikult meelde blogisse pilte riputada.
Pärastlõunal jõudsime laeva tagasi, kus saime veel viimast korda nautida imehead piiramata valikuga tasuta toitu. Sürreaalne oli tagasi laeva minna, sest Sentosa saarel jalutades olin mõttetes juba Indoneesia ja kruiisi selja taha jätnud. Nagu oleks arvutimängus pärast surma viimati salvestatud kohast uuesti alustanud.
Singapuri lennujaamas läks meie lennu kõrvalväravast pool tundi pärast meie lendu Finnair Helsingisse. Sellega läksid tagasi Euroopasse nii meie kruiisilt Soomepoisid, kui ka Austraaliast naasev Tarvo. Väga lahe oli lampi Singapuri lennujaamas kursavennaga juttu ajada. Ma teadsin juba enne, et ta selle päeva õhtul Singapuris on, aga et nii lähedal... Minu jaoks kolme nädala jooksul esimene eestlane, kes polnud meie seltskonnast. Järgmine kord nägin Tarvot alles Raadi lennuangaarides, jällegi juhuslikult.
Huhh, nüüd sai Indoneesia reis südamelt ära. Saab uute reiside muljeid siia kirja panna. Nüüd sõidangi Siimu ja Juliaga Sloveeniasse. Julial ja Siimul oli see reis juba ammu plaanis, mina kuulsin sellest alles 6 päeva tagasi. Nad kutsusid mind kaasa ja siin ma nüüd olen. Läheme Sloveeniasse veini jooma, mägedesse matkama, Siimu vahetusüliõpilasena sealt saadud sõpru külastama ja veini jooma. Saab näha, kuidas läheb!
