Tegelikult me olime juba 50 km Varssavist Eesti poole sõitnud. Ise jube uhked, et buss siiani vastu pidanud.
Neljapäev, 16.08
Hommik algas Mariboris. Märten teadis üht toredat veinipoodi, kust me pidime oma veinikollektsiooni lisa saama. Aga et me nii joodikud ei paistaks, siis me tegime enne ühe kultuurse jalutuskäigu ka vanalinnas. Maribor on selle aasta Euroopa kultuuripealinn, nii et linn oli igasuguseid kunstilisi veidrusi täis. Aga vein oli poes küll odav ja hea. Nii umbes poolteist eurot liiter. Odavam kui bensiin mõnes riigis. Mina tüütasin Maribori poemüüjaid. Nimelt mu vanaema saatis mind reisile sellise eesmärgiga, et ma saaksin kõik Sloveenia euromündid kokku. Kusjuures Sloveenia on nii väike ja turiste täis, siis oli see täitsa raske ülesanne. Pidin nii 5-6 poes Sloveenias käima küsimas, et kõik mündid kokku saada.
Mariborist edasi sõitsime juba Austriasse. Siiril oli soov minna Viini lähedale Seegrotte maa-alust järve vaatama. Sinna me jõudsime napilt enne sulgemist. Suht pingeline oli, kui me enne seda pidime rongi üleminekut ootama nii umbes 10 minutit. Saime igaljuhul viimasele tuurile Saudi Araabiast pärit kuttidega.
Meie giid oli äge. Noor mees, viskas kildu ja trollis korralikult ja oli kuskilt ära õppinud eestikeelsed "Tere" ja "Head aega". Seegrotte on vanasse kaevandusse sisse valgunud vesi. Päris mõnus oli vaikse-vaikse vee peal pimedates muusikaga koobastes trolliva giidiga paadisõit teha. Kusjuures nendes koobastes on filmitud 1993. aasta "Kolme musketäri" filmi Bastille' vangla stseenid.
Pärast seda läksime Schönbrunni lossi. Kuna oli juba päris hilja, siis me ei hakkanud päris lossi minema, vaid tšillisime niisama pargis. Seal oli nii palju kujukesi. Igaüks neist oleks võinud olla omaette kunstiteos ja neid oli seal iga nurga peal. Kes on näinud "Doctor Who" ühte episoodi nimega "Blink" või teab midagi "weeping angels"'itest, siis võite arvata, et mul hakkas seal päris kõhe.
Märtenil oli plaan minna Viini teletorni. Eks me siis sinna läksimegi, kui meid Schönbrunni pargist minema peksti. Öise Viini tuled... Päris ägedad. Lisaks peaks märkima, et seal üleval oli vinge tuul, nii et 1) torn kõikus hullusti, siuke tunne oli nagu oleks laeva peal ja 2) minul ja Triinul oli seelikutes nii mõnigi Marilyn Monroe hetk. Oih.
Õhtul kell-midagi-siis-kui-juba-tükk-aega-pime-on-olnud tuleb mõnikord nälg peale. Otsisime siis GPS'ist Viini lähimaid kebabi putkasid. Vist kolmas variant, mis meie geps andis, eksisteeris. Ja mõned sellid olid selle ukse taga väljas, nii et kui me lolle turiste mängisime, näpuga näitasime ja "kebab?" mühatasime, siis saime oma pirukad kätte küll.
Reede, 17.08
Ärkasime juba mingis suvalises Tšehhi bensukas. Öö olime loomulikult veetnud bussis. Tegelikult oli meil suur plaan jõuda mingisuguse järve äärde, aga, noh, jah, feilisime. Kuna ma kirjutan oma juttu juba ööl vastu esmaspäeva kaks mojitot keres, siis on raske meelde tuletada kõike, mis me tegime, aga Siiril oli juba mingisugusest varasema reisi plaanimisest idee sõita mööda üht Tšehhi mägiteed. Buss küll kolises, aga pidas selle kenasti vastu, kui välja arvata seda, et mingi hetk lõi armatuuril põlema "kontrolli bussi pidureid" hoiatusmärk. Veits hirmus oli, aga kuna buss pidurdas sama korralikult nagu ennegi, otsustasime sellegi peale tähelepanu pöörata alles Eestis olles. Eestini oli siis jäänud ca 1800 km. Muidu ei olnud see mägitee nii hullumeelne, kui Grossglockner, aga siiski päris kena. Lõunapausi tegime veetammi juures. Päris äge värk.
Õhtupooliku veetsime juba Tšehhi Tescodes. Vist oli tegu Ostravaga. Suht hullumeelseks poodlemiseks ja kapitalismi kummardamiseks läks. Märten teebki nii, et kui läheb Tescosse, siis ostab kohe oma mitme aasta riiete varu sealt kohe kaasa. Kusjuures päris tore on käia Märteni ja Margusega riietepoes. Nad teevad päris asjalikke kommentaare. ....või nad lihtsalt kasutavad hästi ära võimalust põhjusega ja segamatult tüdrukute tagumikke vaadata. Eniveis, tundus, et nad olid šopingust sama sillas kui tüdrukudki. Käisime kahes Tescos.
Laupäev, 18.08
Sõitsime Ostravast Poola poole. Meil oli plaan öösel Varssavisse jõuda. See plaan läks veidi nihu, kui me avastasime, et põhimaantee, mis Ostravat ja Varssavit ühendab, on paranduses. Sõidame rõõmsasti mööda kiirteed, kui äkki saab see otsa. Ei mingit ümbersõidu noolt või infot, et kui pikalt tee kinni on, polnud. Ja et asja veel lõbusamaks teha, oli meeletu udu. Ma pole ammu nii tihedat udu näinud. Nii me siis sõitsime. Mööda Poola väikeseid külateid katkise ja kolksuva bussiga kell kolm öösel GPS'iga, mis üritas meid kogu aeg suunata kiirtee poole, mida antud hetkel polnud. Hästi.
Vahepeal oli meie kiirus selline, et me sõitsime kolme tunniga ainult 50 km Varssavi poole, aga ennelõunat jõudsime Varssavi Tesco parklasse. Kiire hommikusöök parklas (keetsime riisi, päris hää või mis parklas teha) ja siis järjekordne šopingutripp Tescos. Selleks ajaks olime juba päris väsinud. Pm magamata öö mõjub mõnikord inimestele niimoodi. Ja siis läksime tagasitee neljandasse Tescosse edasi. Hmh.. hullud eestlased.
Sealt ostsime juba söögikraami ja õltsi, mida Eestisse vedada. Poest lahkudes pidi Siiri demonstreerima oma terve reisi vältel treenitud meisterpakkija võimeid ja kogu meie träni autosse mahutama. Suht impressiivne/muljetavaldav värk oli. Parklast lahkudes avastasime, et oi, autole on tekkinud juurde mingi kummaline vilin/sirin, mida kuulis ainult siis, kui auto töötava mootoriga seisis. Oh wells...
Nii me siis lahkusime Varssavist bussiga, mis kolises siis kui gaasi anda, kolises teistmoodi siis kui pidurdada, põles mingi kahtlane hoiatustuli pidurite kohta, käivitades mõnikord põles hoiatustuli mingisuguse õli kohta (seda oli juba mu onu Eestis olles soovitanud ignoreerida), samuti me avastasime, et rehvid juba suht kulunud ja Varssavis olles mingi kahtlane mootori sirin/pirin. Ja kui me kiirteel sõitsime, siis üks hetk avastasime, et mootor teeb kahtlast tolmuimejataolist häält ka. Kuna auto võimsusest midagi polnud nagu kadunud, siis lootsime, et äkki ta peab Eestini vastu.
Ei pidanud. 50 km Varssavist eemal käis jube kolks ja äkitselt oli roolivõim kadunud. Õnneks jõudis Märten auto turvaliselt kiirtee äärde juhtida. Juhtus see Niegow's. Suht kehv tunne. Shit happens, aga miks ta peab seda tegema mingi kuradi Poola kiirtee ääres. Pagan võtaks ja ropendaks veel edasi, aga tundub kuidagi sündsusetu. Kusjuures kogu reisi ajal kummitanud kolin oli alles jäänud, nii et mis iganes meil auto põhja all kakasti on, see töötab poolväärakalt edasi.
Märten helistas puksiirile ja Triin helistas meie Varssavi tuttavatele (need poolakad, kes oma korteris kulli peavad ja meid Horvaatiasse sõidu ajal ühe öö ka majutasid). Uurisime mootorit ja tuli välja, et generaatorit ringi ajav ratas oli koos rihmaga katki läinud. Õnneks olid Beata ja Grigori Varssavis ja nõus meid enda poole võtma. Puksiiripoiss tuli ka ilge tümps-tümpsuga kohale ja kui ta oli ära õppinud, et automaatkäigukastiga bussi ei ole kõige targem üritada puksiiri peale vedada mitte "park" või "reverse" settinguga, siis oli ka meie buss Volkswageni esinduse poole teel.
Pühapäev, 19.08
Maris ja Margus, kel oli kõige kiirem Eestisse jõuda, otsisid Varssav-Tallinna bussi ja läksid kell 6.15 varahommikul bussijaama. Grigori, hea mees, ol nõus neid autoga ära viima. Märten, Siiri, Triin ja mina põõnasime rahulikult kella 12ni. Siis tegi Siiri hommikusöögi ja põõnas edasi, me otsustasime Grigori, Märteni ja Triinuga poodi minna, et osta filmiõhtuks mojito materjali ja krõpsu ning lõunaks KFC'st kanavärkki.
Nägime, kuidas Grigori söötis Rikot, linnuke häälitses päris kõvasti, nii et äratas Siiri üles. Vaatasime lolle youtube'i videosid, ootasime Beatat koju, vaatasime "Demolition Man"'i ja Seegrottes giidi poolt soovitatud kolme musketäri filmi. Kusjuures Kolm Musketäri oli päris hää ja naljakas.
Meie edasised plaanid:
- Volkswageni esindus avatakse esmaspäeval ja siis saame mingi hinnangu, et kui kaua mingi asja parandamine aega võtab ja kui kaua me saame Varssavit nautida.
- Ostisme rattarendi kasutaja kaardi/õigused/värgi, nii et homme kimame mööda Varssavit.
- Mul saab Troonide Mängu viimane raamat varsti läbi, nii et ma pean kuskilt uue raamatu muretsema. Hmh.
No comments:
Post a Comment