Tundub, et on traditsiooniks saanud see, et saabume ööbimiskohta hilja öösel ja alles hommikul ärgates näeme, kui lahe meie ümbrus üldse on. Nii ka Bledis, kus hommikul kämpas ärgates olid ümberringi mäed ja ca 50 meetri kaugusel nii selge ja sinise veega järv, et täitsa tore oli silmaga vaadata. Kuna eelmine veetsime bussis, siis vahelduse mõttes Marisele, Triinule ja mulle täitsa meeldis telkida ja nautida kämpingu hüvesid (hommikust sooja dušši). Siirile, Margusele ja Märtenile meeldis eelmne öö bussis nii väga, et nad otsustasid seda korrata.
Hommikul hullasime päris kaua Bledi järves. Pilte sai ka tehtud.
Pärast veeprotseduure sõitsime Ljubljanasse, kus käisime šokolaadi poes, kus oli väga vinge valge šokolaadi pralineekommide assortii. Üks komm mingi hapuka suhkruga ümber oli üks parimaid šokolaadikomme, mis ma saanud olen.
Ljubljana kindlus oli vägev. Küllaltki pisike, aga see eest väga lahedalt korda tehtud. Õue sisse oli ehitatud põrandaid ja pisikesi käike ja nurgataguseid, neid oli põnev uurida. Kindlusemäest alla sõitsime gondliga. Turult ostsime värskeid viinamarju. Üks sort oli hapu, aga kui Eestis on viinamari hapu selle pärast, et ta on halvaks läinud, siis seal oli reaalselt hapu viinamarja sort. Söödav. Ja pärast magusamat viinamarja peale hammustada oli juba täitsa hea.
Magnetite müüjaga kauplesin, et saada Sloveenia euromünte, mõne sain ka. Mõned on veel puudu, kuna turiste on sel väikesel maal ikka väga palju. Veel kaklesin jäätisemüüjaga. Siis tahaks öelda, et kaklesin ka palvetajaritsikaga, aga tegelt seda ei teinud. Lasin tal lihtselt oma kintsu peal olla. Margus sai vaba voli mu jalga lähedalt pildistada ja ta kasutas seda kohe julgesti ära. Nojah..
Postojna koopad olid vägevad. Sai rongiga sõita ja audiogiidi mingist plastikplönnist kuulata. Postkaardi saatsin ka koopast kodututele füüsikutele. Lubasin ju. Seal ongi mingi maa-alune postkontor.
Sain terve päeva autoga mööda kitsaid teid sõita. Nüüd olemegi Rijekas Horvaatias Vahemere ääres. Üle lahe kostub mingi kalameeste möll ja homme peaks tulema rannapäev. Kastsin käe juba Vahemerre. Vesi oli soe.
Mõned pildid Austrias Grossglockneri mägiteelt:
Näha on meie halli bussi:
Jugasid olid kõik mäeküljed täis:
Grossglockneri mägi ja liustik ja Euroopa kõrgeim parkimisplats. Vist (selle viimase tiitli kohta).
Ohh, nii lahe! Paar aastat tagasi sai ka seda ilusat mägiteed sõidetud! Päris tuttav tuli ette! :) Aga ise käisin lisaks veel Glossglocknerit ka vallutamas. Oh neid häid aegu :D
ReplyDeletehaa, jaa, mulle tuleb ka tuttav ette! aga teil tundub igatahes, et läheb lõbusalt :D
ReplyDelete