Netiga on ülikehvasti. Laeval, kus me oleme, maksab 1 min netti 0.75 usd. Nii et ma väga seal ei hängi. Hetkel oleme Jakarta ilmselt vanimas ja kuulsamas kohvikus Cafe Batavias. Jakarta on hull linn. Me oleme kruiisituristidena lihtsalt ühed rahalehmad. Täiega peab kauplema, et tüübid sust üle ei sõidaks. Ma miskipärast sain täna öösel ainult poolteist tundi magada, nii et suht veider on olla. Ma läksin täna hommikul nii kettasse, kui tüübid tahtsid 50 usd per kärss müüa mingit reisi, kuhu meie kalkulatsioonidega pidi taksosõit maksma 15 usd kokku. Papsi võttis kalli laevatuuri ja see on talle sobiv variant. Singapuri elas ta väga hästi üle, laevasõit vb mitte nii väga. Väga hull ei tundu. Mammi on hull. Läks seniidis päikesega ümber Jakartas oleva National Monumenti jalutama. Isegi minul pea pööritas. Nüüd tõmbasin ühe õlle siin Cafes sisse ja elu ilus. Laeva peal on tore jutukate ameeriklaste ja austraallastega rääkida. Ma võtsin oma lõpukleidi patseerimiseks kaasa ja sain nii mõnegi komplimendi reisijatelt. Indoneeslased on tahtnud meist pilte teha. Ju nad palju valgeid pole näinud. Singapuris seda polnud. Varsti peame tagasi minema. 15 km Jakartas on ca pool tundi hea liiklusega. Taevas on olnud pilvine. Päikest olen nii palju siiski näinud, et ma olen täiega ära põlenud. Öiseid vaatlusi pilvisus siiski segab. Seniidis külili Orioni nägime siiski ära. Sorri, et teksti ei liigendanud, moblas na kehv trükkida.
Väike tunnetus ka, kus me oleme: https://youtu.be/36I643ODeEw
No comments:
Post a Comment