Hah, Jee ma viitsin kodus olles blogi pidada. Enne Singapurist kirjutamist tuleb vanade võlgade katteks Rumeenia lõpust ka kirjutada. Nimelt seda, kuidas me seltskonnaga kaks korda täiega pange panime.
Pang nr 1. Politsei pidas meid kinni, kui me Rumeeniast välja tahtsime sõita.
Meie ustav geps, Nokia Here soovitas head väikest teed, et kiirteemaksudest eemale hoida. Sõitsime ja sõitsime ja mõtlesime, et dafaq, miks teed nii väikeseks muutuvad. Ausõna, hullemad kui Tallinna tänavad ja kui juba hobukaarikud vastu tulid, siis muutus asi veel kahtlasemaks. Õnneks oli piir ligemal ja siis oleks juba hää Ungaris olla. Sõidame siis piirile, vaatame, et okou, piiripunkti nagu ei ole (st Schengenist oli ju vaja välja saada) ja see kohaliku küla pollar oli ka meile sappa võtnud... Õnneks siis politseionud seletasid lollidele turistidele, et ei, see piiripunkt pandi juba ammu kinni ja et palun, tehke 50 km ring, et õigesse piiripunkti jõuda. Okei siis...
Tagasireisi Eestisse läbi Ungari ja Poola ja etc. tegime otse ilma ööbimisteta. Mina sain hilisõhtuse-öise otsa läbi Poola autot juhtida, Johanna oli kaardilugejaks. Meil oli väga mõnus tööjaotus ja me võtsime kohe ühele kohalikule autojuhile sappa. Tema teadis, kus pollareid ei ole ja kus on kiirusepiirangud nii viisakaks soovituseks kui järgimiseks. Kui me olime juba ca 400 km tema järgi sõitnud, siis oli meil juba nii imelik, et kui meil oli võimalus foori taga tema kõrvale korraks võtta, siis me ei julgenud seda teha. Kella kolme-nelja paiku öösel olin juba piisavalt väsinud, et teatepulka järgmisele juhile, Rihole, üle anda. Nägime juhivahetuseks suurepärast bensukat ja hakkasin juba hoogu maha võtma ja suunda sisse lükkama, kui märkasin, et see sama auto, kelle järgi me mitu-mitu tundi sõitnud olime, hakkas samma tanklasse pöörama. Hahahahahahaaa... Arvake, kes siis gaasi andsid ja tanklast mööda sõitsid :D Argpüksidel läks järgmise sobiva bensukani jõudmiseks tund aega.
Pang nr 2. Kui piirivalve meid kinni pidas, kui me Valgevenesse tahtsime sõita.
Ei, Valgevene ei olnud meil plaanis. Lihtsalt, kui gepsu liiga palju usaldada aga näiteks ühel ringteel vale suund võtta, siis ta leiab kohe kõige otsema tee, mis Poolast Eestisse sõites on läbi Valgevene. Olin jõudnud tunnikese tukkuda, kui juba Riho kõik üles ajab, et passid välja, piirikontroll. Mis piirikontroll peaks olema teel Poolast Eestisse? Schengen ju. See oli enne pagulaskriisi ka. Aga ei, tõsi ta oli. Meie unised silmad nägid piirikontrolli, kuhu sisse sõites järgnes järgmine dialoog:
Kontroll: "And where are you going?"
Meie: "Estonia."
Kontroll: "Do you know this is Belarus?"
Meie: "Whaaaaaaaat?"
Ausalt, meie esimene reaktsioon oli, et meiega tehakse lolli nalja, aga ei. Kujutan ette, et piirikontrollil oli terve päev lõbusaks tehtud, kui kamp lolle turiste otsis Eestit Valgevenest. Minu orienteeruja ego sai paraja matsu.
Enivei, Rumeenia oli superäge! Need mäed, see vein, see ilm... Ja kõik oli nii odav! Nii odav, et mul jäi raha üle vanavanematega ja ühe Marisega Singapuri põrutada.
No comments:
Post a Comment