See oli 2014. aasta sügisel. Onu Madis surfas netis ringi ja avastas kruiisi, kus pakuti Indoneesias päikesevarjutuse vaatamist. Saatis oma vanad väetid vanemad kaugele maale raha tuulutama ja Agnese keeleoskajana giidiks kaasa. Et neljakesi na soodsam ja Maris ei võta palju ruumi, siis võtsime tema ka kaasa.
Nii me siin siis oleme. Neli eestlast kaugel ja võõral maal. Kuna kruiis algab ja lõppeb Singapuris, siis õnneks on meil siin üllatavalt läänelikus ja puhtas aga samas nii võõras ja idamaises linnas kohanemisaega. Siia reisisime Tallinnast Istanbuli ümberistumisega. Esimene kultuurišokk oli Istanbuli lennujaamas. Nii palju inimesi! Nii suur! Ühest otsast teise jalutasin 15 minutit. Ja ma ei ole lõpuni kindel, et ma sain terve maja pikkuse maha jalutada.
Seal oli meil ca kuus tundi aega. Jõudsin isegi kvantmehaanika ülesandeid lahendada. Nägin, kuidas lõpmatu arv poode pakkus Turkish Delight kommi ja vesistasin suud. Tagasiteel... tagasiteel ostame kilodega.
Lend Istanbulist Singapuri algas kell 1 öösel, kestis 10 h ja kohale jõudsime kell kuus õhtul. Vott sulle ajavahet. Ajavahest tingitud uimasust ei taju üldse, kuna lennukis sai mõnusalt tukkuda. Kahe lennuga nägin neli uut filmi ära, mis olid äsja kinos olnud. Süüa sai väga hästi ja palju tasuta manti krabasin ka kaasa.
Singapur on saun! Nii lämmi! Ma nii naudin! Ma armastan sellist ilma, kus mul ei ole külm. Mind veel see palavus ei häiri. Teised ähivad ja ohivad natuke rohkem.
Liiklus on siin vastupidine meie omale. Tahtsin taksos kohe juhi kohale istuda ja kui ma siis lõpuks oma kohale istusin, siis oli jalgadel imelik: koht nagu õige, aga kus pedaalid on? Meie hotell asub sellises linnajaos nagu Little India. Imearmsad pisikesed värvilised majad ja oi kui palju indialasi. Saabusime pühapäeva õhtul, kui neil on tavaks enne töönädala algust väljas jalutada ja vaba õhtut nautida. See tähendas, et kitsad tänavad olid neid täis. Kohe, kui me olime pakid ja Papsi hotelli maha pannud, läksime Marise ja Mammiga jalutama. Päike oli loojunud ja tänavad paksult india mehi täis. India naisi ei näinudki kohe alguses. Mul oli kõhe, Mammi oigas ja halas. Õnneks nägime teisi turiste ka ja hiina (korea? jaapani?) inimesi ka, nii et me julgesime oma jalutuskäigu lõpetada. Nägime hindu templit ja mošeed ja ostsime ühe mesimagusa mango.
Hotelli toad on tillukesed, aga me saame vabalt kasutada basseini ja minibaarist võtta nii palju limpsi kui kulub.
Hommikul seadsime sammud kohe Marina Bay pargi ja hotelli poole. Singapuris on väga mõnus metroosüsteem, kus lühem ots maksab euro ja pikem ots kaks euri. Marina Bay kompleks on ülifuturistlik, puhas, kallis ja ilus koht. Park on tasuta ja need palmid ja taimed ja Singapuri jõgi ja lillelõhn... Pärast parki läksime hotelli katusele. Kuna me polnud hotelli külastajad, siis me ei saanud kuulsasse taevabasseini, aga see eest saime suurel vaateplatvormil ringi patseerida. Tuul oli seal tugev ja tahtis mu seelikualust teistele turistidele demonstreerida, aga ma võitlesin vastu. Ma võisin paar lahingut kaotada, sõja ma võitsin.
Pärast taevaplatvormi sõitsime linna teise otsa kohalikku teaduskeskusesse spioneerima. Käisime sealses planetaariumis, mis oli "veits" suurem kui Ahhaa oma. Peale meie oli seal veel täpselt kolm inimest (kaasaarvatud etenduse tegija). Papsi ei jäänud planetaariumi mõne tehnilise lahendusega (või nende puudumisega) rahule. Kogu teaduskeskus oli veits väsinud moega aga muidu muhe. Kui olime seal jalad valusaks kõndinud kinnitasime keha (Papsi sõi kanakarrit saiaga, minu nuudlisupi sisse oli terve laim visatud) ja kõndisime läbi turu metroopeatusesse tagasi.
Turg oli pisike, aga inimesi ja kaupa paksult täis. Sealt ostsime meemangot, mis ei olnud nii magus kui eile ostetud ja nektariini, mis tegelt oli midagi pirni ja õuna vahepealset ja Maris sai omale uue salli. Neid puuvilju nautisime päikeseloojangul oma hotelli katuselt basseini ääres.
Väike puhkus ja pimedas linna tagasi. Papsi jätsime hotelli oma head tervist veelgi paremaks kosuma ja neiudega kõndisime Singapuri pilvelõhkujate all ja vaatasime hiiglasuurt värvilist purskkaevu. Vee ääres kõndisime Singapuri vormelirajal. Üks kurv oli niimoodi kummipuru täis sõidetud, et sealt oleks saanud terve rehvi kokku valada. Vee ääres oli veel pontoonide peale ehitatud terve jalkaväljak (maast on ju puudus). Üle imeilusa valgustatud heelikssilla minnes jõudsime samasse Marina Bay parki, kus olime juba päeval käinud, aga nüüd oli see huvitavalt valgustatud. Jahtisime kaameraga Singapuri vaateid ja leidsime pea kohalt külili Orioni tähtkuju. Pilte ei saa hetkel jagada, interwebs mängib mäkra.
Päeva tulemus Google Fit'i järgi: kõndides 6 h 6 min, 2750 kalorit, 27 454 sammu, 16,4 km.
No comments:
Post a Comment