See lõputu sõit. Tukud natuke, oled heal juhul 100 km edasi saanud...
Alustasime reisi Tartust kell 10 õhtul. Plaan on ühe jutiga Slovakkiasse Košicesse tõmmata. Reisi vältel oleme seni saanud Baltikumi igas riigis vaid korra jalad maha. Valgas tankisime paagi täis. Mina sulandusin tolles Statokas oma tudu/reisidressidega suurepäraselt õhtuse ossikarja vahele, aga mis sa teed, kui on keefirit vaja osta, et ma saaksin Transilvaanias kama süüa. Lätis käisid poisid pissil ja Leedus tüdrukud. Meil läks terve Läti ja pool Leedut aega, et teha poistele selgeks, et ei, tüdrukud ei taha oma häda lagedal põllul putke vahel teha.
Meid on kokku kuus, sugudevaheline jaotus vastab suurepäraselt tänapäevastele sookvootidele. Teame üksteist gümnaasiumi päevilt ja oleme üheskoos palju matkasid ette võtnud. Seni on need olnud ratta- ja kanuumatkad, midagi nii eepilist nagu nüüd plaanis, veel teinud ei ole.
Seni oleme aega viitnud tukkumise, üksteisega pleilistide üle kraaklemisega ja muidu kelbase ajamisega. Poolas võttis tollikontroll meid rajalt maha, aga see oli rutiinne kontroll. Ametnikuhärra oli kena ja viisakas.
Nii naiivne oli minust üllatuda, et Poolas on nii palju rekkasid. Kohutav. Õnneks on rekkadel vist teatud teed ja ajad, mil nad sõidavad. Kui nendega ei joppa, siis on rekka rekkas kinni lõppu pole näha.
Hetkel on mu suurim südamesoov, et Riho auto KFCs kinni peaks ja me väikse lõuna teeks.
...aga nii ei juhtunud. Kohe ületame Slovakkia piiri.
No comments:
Post a Comment